Estonian National Archive / Tartu

Modernist Frank Lloyd Wright’i Larkin Building (1906) Buffalos meenutab oma sisemise ruumilise jaotuse poolest Tartu arhiivi hoonet. Kunagine seebivabriku administratiivhoone Buffalos on kuulus suurepärase ning innovatiivse töökeskkonna näitena. Hoone küll lammutati 1950. aastal, kuid ilmselt pidi 5-kordne hoone oma asukoha loovutama kõrghoonele.

Tartu arhiivi hoone arhitektuurne idee on lihtne ja loogiline: arhiivihoidlate ja -büroo kahte hiigelmahtu ühendab – st lahutab ja pingestab – kitsas kõrge aatrium. Aatriumiga külgnevad avatud ja suletud tööruumid. Hoidlad on ühendadtud sildade näol, kus arhivaarid saavad unikaalseid arhivaale edasi-tagasi toimetada. Avatud koridorides, rõdudel ja terrassidel on töötajate nn kohviala, töökabinetid on suletud.

Uue arhiivihoone sisemus on tume, mis soodustab süvenemist ja kontsentreerumist. Tumedal foonil esinevad vasksed pinnad nii sildadel, hoidlate ustel kui lettildel. Vask on Eestis olnud ka Nõukogude ajal lemmikmaterjal. Vase tundlik pind salvestab endasse aja jäljed nagu inimeste näpujäled jm. Seinu katab iseroostetav värv. Töölauad on kaetud traditsioonilise naturaalse linoleumiga, mis tindililla aktsendina katab kohati ka põrandaid.

Keskse koha arhiivi hoones moodustavad hoidlad erisuguste arhivaalide tarbeks. Sisearhitektuuri projektis lahendasime hoidlate vajaduse kaasaegsete liikuvate metallriiulite abil, mille erinevus seisneb peamiselt erinevas värvilahenduses igal korrusel. 

Lisaks hoidlatele ja bürooruumidele on oluline ka hoone avalik ruum, mis on uurijate, õpilaste ja kõigi külastajate pärusmaa. Vana hoone kaunid, peaaegu poeetilised puitriiulid koos vanade köidete jms detailidega on osaliselt eksponeeritud ka kaasaegses uurimissaalis aitamaks luua ruumi mitmekihilist atmosfääri. Endises punastest tellistest arhiivihoones Tartu Toomemäel oli ajalooliselt imeline ja mõnus aura.

Konkursi etapis arvestas kokkusurutud ruumiline lahendus tulevikus lisanduva analoogse hoidlamahuga, mis paikneb kompleksiga risti.

Hoidlate maht on nii välis- kui siseperimeetris kaetud betoonist ‘paberlehtedega’, tekstiilist fassaadil on protsendikunsti tulemusena sündinud ‘Uure’ ehk labürint (autorid: Carmen Lansberg ja Fred Kotkas). Meid inspireeris mõte, et läheme välja tühja fassaadiga, valge paberilehena. Labürindist inspireerituna sündis arhiivi püsinäituse 1917–1920 ‘Keerdkäigud’ (‘Twists and Turns’) kontseptsioon, mis kitsas aatriumis labürindina lookleb ja sunnib inimest avastama ajaloolisi sündmusi ja inimlikke lugusid.

Samuti töötasime välja teise kunstikonkursi lähteülesande, milleks on heliinstallatsioon. See annab põneva lisadimensiooni ja võimaluse loomingulistele inimestele. Konkursi võitsid autorid Kiwa ja Martin Kikas heliinstallatsiooniga “Metabor”.